Kui sa siis tuled, üks mõte mul too, Millest võiks saada mu kevad. Kui sa siis tuled, üks kevad mul too, Millest mõte võiks rääkida loo. Et midagi algaks ja ära ei lä'eks, Et millestki midagi saaks, Et mõteisse tuleks ning elama jääks, Nii kevad võiks alata. Aias mul siis võiks õitseda lilled, Tuulel oleks sirelimaik. Tüdruk minust siis saaks, Kelle looja-süda ei iial jääks vait. Mõte nüüd tule ja kevad mul too, Too lõhnasid vähemalt. Oo, mõte, üks laul mulle loo, Mida kuulata võiks lähemalt. Aias mul oleks päiksekiired, Kiik mind kõrgemalt kiigutaks seal. Tüdruk minust siis saaks, Kelle piire looja-süda ei tuhmistaks eal. Kui sa siis tuled südasuvi mul too, Millest võiks saada mu mõte. Tule ja südamesuvi mul too, Millest hing laulaks viimase loo, Millest hing laulaks viimase loo, Millest hing laulaks viimase loo, Laulaks loo, Laulaks loo.