Rassin ja kannatan Nii endale kui neile Olukord siin maal Sama nagu eile Nende meeste elud Said elatud enne meie aega Keset seda keskustelut Nähti ainult vaeva Rasket kivi tõstnud nad Mis me nüüd siis teeme selle olukorraga? Sest mulda pandud seeme Raba tööd nii, et lõpetad sa vigaselt Liigesed on haiged, perekond on vihane Raban palehigis, ihu nõuab nuhtlust Voodit pole näinud, sest elu pole puhkus Aga see mind hästi õnnelikuks teebki Teades, et mu kõrval kannatab veel keegi See mu töö, see mu eluaegne töö Loodan, et mu tulev põlv sama suppi sööb VIHKAN ENNAST JUBEDALT!