Kaks armastajat trehvasid Seal metsas korraga. Nad kõikse päivä istusid, Ei rääkind sõnagi. Nad kõikse päivä istusid, Ei rääkind sõnagi. Viimaks ütles Villem Elsale: "Kas murres oled sa? Me hommen laulatusele Sinust müödä sõidame. Me hommen laulatusele Sinust müödä sõidame" Ühel päiväl istus Elsa toas Ja kammis omma pead, Ju Villem, pruut ja pulmarong Ju nähti tulemas Ju Villem, pruut ja pulmarong Ju nähti tulemas Siis pani Elsa kammi käest, Lõi juuksed kõrvale. Elusalt ta tuast välja läks, Surnult toodi tagasi. Elusalt ta tuast välja läks, Surnult toodi tagasi. Kui juba öö oli möödä läind Ja koiduaig oli käes, Siis ütles Villem naisele: "Üht paha und ma näi." Siis ütles Villem naisele: "Üht paha und ma näi. Me majas palju loome käis, Kõik veripunased. Verd oli Elsa vooti täis, Kõik riided tilkusid. Verd oli Elsa vooti täis, Kõik riided tilkusid." Villem kutsus pere kokku nüüd: "Kõik tulkem rutuste!" Ja ütles: "Lähme sedamaid Nüüd Elsat vaatama." Ja ütles: "Lähme sedamaid Nüüd Elsat vaatama." Kui olid jõudnud uksele, Siis kõvast klopivad. Ja Elsa säitsme vendadel Uks lahti tehti näil. Ja Elsa säitsme vendadel Uks lahti tehti näil. Villem tõstis surnul rätiku Ja oli kohkunu. Ta andis suud tal armuga – Minu pärast surid sa. Ta andis suud tal armuga – Minu pärast surid sa. Siis Elsa vennad ütelsid Tal kurva meelega: "Suud anna oma naisele, Las surnul puhata" "Suud anna oma naisele, Las surnul puhata" Siis langes Villem kummali Ja suri rutuste Ta Elsa juur(d)e vootisse Ei tõusnud iialgi. Ta Elsa juur(d)e vootisse Ei tõusnud iialgi. Kaks kuuske saie istutud Küll nende havvale. Sest nad ei ole kuivanud, Nad o(m) alles praegugi. Sest nad ei ole kuivanud, Nad o(m) alles praegugi.