Igat krõbinat kuulatades rajal Näid varjuna, mis öösse kaob Süda lööb kui kõue kaja Veri soontes ärevusest taob Pimedusse pingsalt vaatad sa Vähimatki märki püüad tabada, Veel vabana Sõnad väärt on hõbedat, kui nead sa tuld Tehtut kahetseda pole kombeks iial Unustatud tõde katab verine muld Hõbedased sõnad, sünge vaikus on kuld Hõbe ja kuld Hõbe ja kuld Hõbe ja kuld Vaikus on kuld Unustusse langenud on olnu Tulevikku katab tume loor Liikumatult lebad justkui koolnu Hääli kuuled laulmas - see on varjude koor Varjude koor! Hõbe ja kuld Hõbe ja kuld Hõbe ja kuld Vaikus on kuld