Südasuvisel päeval kui päike on Kütnud kuumaks mu punase sportauto istmed Ja ma kihutan muusikat kuulates sihitult mööda kiirteed Tahaksin teada kellele kätte maksta Selle tühja ja mõttetu päeva eest - elu Eest üldse Elu eest mida ei viitsi tõsiselt Võtta kuid mis ometi häirib ja ärritab Kuidagi meeli Et mõnikord sooviksin peksta Rautatud saapaga kellegi näkku kes pole keegi Ja milleks peatuda märgates Teeääres tütarlast - kollases kleidis - kes Tõstnud on käe Mu päike on niigi ere ja valus ja niigi on palav see päev Sest selge on see et vestlus mis areneb (kui ma ta võtnuks ka peale) Ei erine sellest mis tehtud ja räägitud aastaid on varem Ja naeruväärt loota on midagi enamat Midagi kusagilt mindagi väljaspoole sind Ja päev millal ma suren on oodatud aga ta ei huvita mind