On su süda kui kuld See mus sülitas tuld Sinu hellus nii soe Jättis petliku moe Kahtlus tasa hinge peab Sinu mõtetes ma Iial teada ei saand Sinu sõnu mul eal Polnud uskuda mul hea Võisin teha suure vea Kui su silmad on jääst Ja südames klaas Hinge asemel näed Jälle varemeid taas Mul alles on veel Abras lootusekiir On viimane see Jööb teadmatus siis Sa sulama pead Kui olen vaid hea Seda uskusin ma Kuni enam ei saand Hakkasin vaid jäätuma Nüüd siis põgenen ma Kivikaljude maalt Seal kohta on vaid Mõnel kiskjal ja näib Et sa nende hulka said Kui su silmad on jääst... Kas pean Su juurde jooksma Et mõistaksid sulle kuulun ma Kas tead Et sinule loodan Kõik laheneb kord taas Kui su silmad on jääst...