Väike Eestimaa, koduigatsus on kõige suurem ootus. Ma tean. Väike Eestimaa, sinu lauludes on tugevus ja lootus. Ma tean. Neid on viinud kaugele, üle laante, põldude, tuulte, hoovuse. Väike Eestimaa, sinu päikse võtsin tookord minnes kaasa. Head teed! Läed siis, kui haavatud hing, tagasi ei vaata kunagi, Kui pöördumas aeg, lubad siia naasta. Laul, see on rändamas te poole. Meie laul teid koju ootab kaugelt teelt. Kõlab hääl, üle põldude ja laante viib ta tee. Ka sinu leiab ülesse. Väike Eestimaa, sinu külades jääb elama uus lootus. Sa tead.! Läeb aeg ja aastad me ees, nii me võõraks jääme koduteel, Kuid oodates teab, et me taaskord näeme. Laul, see on rändamas te poole. Meie laul teid koju ootab kaugelt teelt. Kõlab hääl, üle põldude ja laante viib ta tee. Ka sinu leiab ülesse. Laul, see on rändamas te poole. Meie laul teid koju ootab kaugelt teeltm Kõlab hääl, üle põldude ja laante viib ta tee. Ka sinu leiab ülesse. Laul, see on rändamas te poole. Meie laul teid koju ootab kaugelt teelt. Kõlab hääl, üle põldude ja laante viib ta tee. Ka sinu leiab ülesse. Väike Eestimaa, sinu külades jääb elama uus lootus. Sa tead.