Vahepeal ma masenduses madratsil laman
Sest ma raban, aga tulemus on alati sama
Mu õlgadel on koorem, a tühjad on mu taskud
Maast leitud prahiga ma kütan oma ahju
Raha pole ja emaga ma selle pärast riidlen
Seljas on mul oma vanema venna vanad riided
Mul on tige iseloom, sest mu minapilt on pooleks
Täpselt nagu ka mu jope sisevooder
Olen pandimaja taga, vangi minna ei taha
Aga müün ikka pihta pandud kalliskivid maha
Kas see minu elu või siis faking draamateater?
See selgub õige peatselt nii et küll te teada saate
A miks üldse vaidlema ma klounidega pean?
Hakata ma tahan juba showsid tegema
Ma ei jõua enam ja ma vajan euri tegelt ka
Aga esialgu pean ma veel nõusid pesema
Kõik kurdavad, a mul on ka mured
Keset ööd üksinda, und aga pole
Tulgu mis tuleb, sest enne kui suren
Enam tulevik ei tundugi tume!
Kõik kurdavad, a mul on ka mured
Keset ööd üksinda, und aga pole
Tulgu mis tuleb, sest enne kui suren
Enam tulevik ei tundugi tume!
Õppetunde on elu piisavalt mul andnud
Et teada et iga lõpp tõotab hiilgavamat algust
Käed püksitaskus astun maailmale üksi vastu
Hoides pea püsti ei peata mind ükski raskus
Olen lookleval teel oma seljakotiga
Ei tea mis ootamas ees, ma vaatan kaugelt binokliga
Et kus ööbida, pean iga õhtu röövima
Et täita oma kõhtu sooja õhtusöögiga
See räpivärk on mu ainus vaimne teraapia
Kas mu viimane eluaasta või saan eluaegsa
Lõpetada võinuksin kui kuradi vare
Kuid olen tugevam ja targem kui kunagi varem
Sest mured võivad süveneda ning ka suureneda pinged
Linnud me kohal teha kurjakuulutavalt ringe
Aga üks on kindel, seni kui muusikas on kirge
Me ei peagi mõistma, aga see puudutab me hinge!
Kõik kurdavad, a mul on ka mured
Keset ööd üksinda, und aga pole
Tulgu mis tuleb, sest enne kui suren
Enam tulevik ei tundugi tume!
Kõik kurdavad, a mul on ka mured
Keset ööd üksinda, und aga pole
Tulgu mis tuleb, sest enne kui suren
Enam tulevik ei tundugi tume!
Tehes alguse ei saa ma enam pidama mees
Sest elu pole roheline nagu idamaa tee
Ei tea mida ma teen ja kindlalt viga saan veel
Ning ilu kaob kui päiksekiired sinavalt veelt
Vaevu kasvatatud isata peres
Kus relv on iga visatav ese, sa võid mind vihata
Aga tegelt on mul teile siin lisada veel
Et Emajõe võlgnete te mu pisaratele
Te ei tea midagi mida ma olen pidand elama läbi
Polnud kedagi kes minus midagi enamat nägi
Ma tahan mujale, aga kuhu? Suva see
Jalge all lumesulaveed, olen juba teel
Sest kui mitte kohe siis ütle kuna veel?
Aga igaüks teab ise mida oma eluga teeb
Ja mina teen seda millest unistand olen
Olen kõigele tänulik ja kahetsusi mul pole!
Kõik kurdavad, a mul on ka mured
Keset ööd üksinda, und aga pole
Tulgu mis tuleb, sest enne kui suren
Enam tulevik ei tundugi tume!
Kõik kurdavad, a mul on ka mured
Keset ööd üksinda, und aga pole
Tulgu mis tuleb, sest enne kui suren
Enam tulevik ei tundugi tume!